Teise ringi mööblipoodidest leitud toolide noorenduskuur.
Valik Keila-Lihula-Haapsalu trassile jäävatest teise ringi poodidest leitud üksikuid toole: sekka tuttavalaadseid, aga mitte päris.. Skandinaavia jt disainmööbli vahendamisega tegelevad internetiärid nagu Jacksons või 1stdibs pakuvad sarnaseid, 1930-40ndatest (rootsi) art deco, art moderne klismos-tüüpi toole värskenduskuuri läbinuna ning 4-6
kaupa komplektis. Klismos-tüüpi toolideks kutsutakse neid painutatud vineerist seljatoe ning iseloomulikult ette- ja tahapoole kaarduvate jalgade tõttu. Klismos aga on tuttav toolitüüp Vana-Kreeka vaasimaalidelt.
Meie Luterma tootis 1930ndail sarnase painutatud vineerist seljatoega söögilauatoole, mis iga maakodu lahutamatu sisustus – teate küll, need paakunud tumepruuni vakstupõhjaga.. Luterma muutis uue riigikorra saabudes omanikku ja nime, tootmine käis veel pärast sõda samadel liinidel edasi. 1940ndail tegeleti siinmail ellujäämisega, modernismiks ei jäänud aega..
Rootsi tootjad on aga lõbutsenud nii vormi kui materjalidega – mis teeb nende toolide taastamise vaheldusrikkaks ja õpetlikuks ajaviiteks.
Kasepuidust klismos-tüüpi tool oli vahepeal saanud polstrikihile täienduse poroloonipadja näol, pruun pealismaterjal meenutas pakse sukapükse. Paar säilinud ilunaela jalgade kohal andis vihje edaspidiseks tegutsemiseks. Pisike spooniparandus, linaõli-paadilakk ja uus meriheinapolster sametpadja täiteks.
Kasepuidust tooli seljatoekaarel püüab pilku kaunis pähkli- ja (kaukaasia?) jalakaspooni kombinatsioon. Tooli põhjaplaat oli jalutama läinud: see tuli uus teha, padjatäiteks merihein.
Tiigrimustrilise, salmilisest kasepuidust tooli tapid olid lahti ja lakk väsinud, polster vajas vahetamist. Aga millised elegantsed rokokoo-esijalad! Seepärast sai istmeosale valitud gobelääni meenutav pealiskangas.
Üks imearmas ajaloolisi vorme järgiv tool, mille seljatoe mahagonvineeri kõrvale miksitud väänlev intarsiavöö (art deco-stiili lemmikvõtteid puidu vääristamiseks). Spooni juures oli pisut lappimist, lisaks värske peits, lakk ja meriheinatäiteline sametpadi ilunaeltega.
Selle kasepuidust tooli seljatoe kallal tegutsesin meelevaldselt ja isepäiselt 😉 Tegelikult oli tooli jalakaspooniga (all pähklipuu riba) kaetud vineer niipalju räsitud, et otsustasin tulutu liplappimise asemel istutada sinna hoopis rahvuslikus stiilis intarsia.. Kaotada polnud midagi, sest ka istmeplaat pärines mõnelt teiselt toolilt (ehk tuli uus ja mõõtu teha). Nüüd on sellel toolil tugevalt harjutushõnguline emotsionaalne väärtus.
VEEL TOOLE, TEISI STIILE:
Erineval ajal leitud “õekesed” meenutavad ähmaselt ammuseid inglise kuninganna Anne-aegu (s.o XVIII sajandi esimese poole mööblistiil) – vibukaare sarnane seljatoe ülaosa, keskosa viiuli- või lüürakujuline ning rokokoo-jalad. Üks hele ja kasepuidust (seljatoel puidulõikes viljapea), teine (kavalalt valge värvi all peidus) tammine ja tumedaks peitsitud. Heledale kandsin vastupidavama linaõli-paadilaki, tammepuidust tooli viimistlus on kumav šellak-lakk ja mööblivaha.
Vanasti nimetati taolist tugevate käetugedega istumist peremehe tooliks. See Rootsist pärit mööbliese meenutab kangesti juugendstiili (vt kolme pulgaga “rahvatoolid”). Taas sai valge värvi vaevaline eemaldamine vääriliselt tasutud: välja koorus kaunis kasepuit, mis nüüd on punakavõitu peitsiga toonitud.
Selle laheda vormiga tooli põhja all on võõrkeelne tekst, millest võiks järeldada, et tegemist on hindelise koolitööga. Eeskujuks aga paistab olevat Taani disainiklassiku Kaare Klinti väärispuidust, nahkpolstriga ja ilunaelatatud “punane tool” aastast 1930. Lehtpuu puidust koolitöö konstruktsioon ja viimistlus olid väsinud, aga tooli kerge ja hoogne kuju kutsus kasutama tumedat peitsi ja heledat, seemisnahka meenutavat mööblikangast. Raskust toolile annavad u 400 vasekarva ilunaela..
Lustlik intarsia leenil oli räsitud, aga asja andis parandada.Üks päikeseline pöögiraamiga tool, kui villase-kollase kanga uuele polstrile peale sai!
Ai-ai, üks varvas oli puudu! Kui valge õlivärvi-kittel sai eemaldatud, selgus, et kasepuidust varvas. Tiigritriibuline leenispoon kinnitab, et tegemist on kaslasega.
See tool paistab vanem välja, kui ta tegelikult on. Aga see on esialgne mulje – et justkui biidermeier! Tegelikult võib nimetatud stiiliajastule julgelt 100+ aastat otsa panna, sest tegemist on tänapäevase tööstustoodanguga ja puitosa pisut tuhmunud nitrolaki all. Traditsiooniline meriheinapolster (tasanduskiht jõhv) on algupärane ja väga hästi säilinud. Seega ei jää muud üle, kui värske laki-vahakiht puidule ja uus triiburiie polstrile peale.
mööblikliinik 