“Ajakohane mööbel peab vastama järgmistele nõuetele: ta peab õigustama oma olemasolu, tal peab olema niisugune väliskuju, mis meelitab meid teda kasutama, ta peab olema kerge ja hügieeniline, ta peab olema odav.” Nii kuulutavad 1958.a oktoobrikuu ajakirjas Pilt ja Sõna uue mööblitrendi algust mööblivabriku “Standard” kunstnik-konstruktorid. “Miks mitte nii?” kõlab artikli pealkiri väljakutsuvalt. Alanud on kiire ja kerge mööbli ajastu.
Koledasti hurjutatakse vanamoodsat mööblit (mis tänaseks kuuri alt mööblirestauraatori töökotta on jõudnud) artiklis “Moodne kodu” 1958.a detsembri Nõukogude Naises: “Meie viimasel ajal toodetud massimööbel on kahjuks peaaegu eranditult kunagise garnituurmööbli ebaõnnestunud näide, millele on lisandunud vahepeal kolikambris olnud türgi diivanid ja pulkadest raamaturiiulid.
Milleks tänapäeva kodudesse need ja veel ränkrasked polstrimägedena näivad tugitoolid, ilmatusuured kirjutuslauad, uhkeldavad puhvetid ja süngelt tumedad magamistoagarnituurid!
Kõige selle juurde kuuluvad pähklipuust ümarnurgad ja kandid.”
Erna, Hilda ja Olga, Tallinna Vineeri- ja Mööblivabriku eesrindlike poleerijate väsimatu töö vili rändab peagi kuuri alla: foto ajakirjast Eesti Naine, detsember 1951.
“Kaasaegsele mööblile annavad kunstipärase välimuse tema joonte ilmekus, üksikosade kooskõla, sobiv materjal ja hea viimistlus. Uudne mööbel on lihtne ja praktiline, konstruktsioonilt kerge ja käepärane.” (“Moodne kodu”, NN 12-1958)
Ülal: ajakiri Kunst ja Kodu, jaanuar 1959. Elamispindade kitsikus (eriti linnas) surus pered kitsastesse oludesse: tihtipeale oligi tol ajal pere päralt üksainus tuba ühiskorteris.
Eraldi võetakse mainitud artiklites kriitika alla senine mööbli paigutus (ümmargune söögilaud keset tuba!) ja üleüldse ruumide jaotamine funktsioonide järgi: söögituba, magamistuba jne. “Elutuba tuleb kasutada kõigepealt elamiseks. Söömine pole ju kõige tähtsam. Peamine on aga puhkamine, võimalus hubaselt veeta vaba aega oma perekonna keskel. Seepärast ei tohi toas domineerida mitte söögilaud, vaid puhkenurk kergete tugitoolide, raamaturiiuli ja raadiolauakesega.” (“Miks mitte nii?” Pilt ja Sõna 10- 1958)
mööblikliinik 